F÷studagurinn 14. ßg˙st 2020

Er hŠgt a­ ganga ˙r Evrˇpu­sambandinu?


Frosti Sigurjˇnsson
30. nˇvember 2010 klukkan 18:08

A­ildarsinnar vir­ast ekki hafa sÚrlega miklar ßhyggjur af ■vÝ hvort ■a­ sÚ yfirleitt hŠgt a­ ganga ˙r Evrˇpusambandinu. Flestir telja ˙tg÷ngu vel m÷gulega og vÝsa Ý ˙rsagnarßkvŠ­i Lissabon sßttmßlans og telja mßli­ ■ar me­ afgreitt.

┌rsagnarßkvŠ­i­

Lissabon sßttmßlinn er ˇtÝmabundinn, en Ý 50. grein sßttmßlans er ˙rsagnarßkvŠ­i. SamkvŠmt ßkvŠ­inu getur a­ildarrÝki tilkynnt ˙rs÷gn einhli­a og tekur ˙rs÷gnin ■ß gildi innan tveggja ßra, nema um anna­ semjist.

SamkvŠmt 50. grein skal semja vi­ ˙tg÷ngurÝki­ um ˙rlausnarefni Ý tengslum vi­ ˙tg÷nguna og gera framtÝ­arsamning vi­ rÝki­. Greinin segir ekkert um rÚttindi ˙tg÷ngurÝkisins en vÝsar ■ess Ý sta­ til greinar 218 (3) sem fjallar almennum or­um um millirÝkjasamninga sambandsins vi­ ÷nnur rÝki. ŮvÝ mß segja a­ ■a­ rÝki alger ˇvissa um ■au kj÷r sem ˙tg÷ngurÝkinu myndu bjˇ­ast.

١tt 50. gr. segi fßtt, og ekkert sem tryggir hag ˙tg÷ngurÝkisins, ■ß er ßkvŠ­i um a­ vilji ˙tg÷ngurÝki sÝ­ar ganga aftur inn, ■urfi ■a­ a­ sŠkja um og semja um a­ild eins og hvert anna­ rÝki sem ˇskar eftir a­ild.

AndstŠtt hagsmunum Evrˇpusambandsins

Ůa­ gŠtu vakna­ ˇ■Šgilegar spurningar um sjßlfan tilverurÚtt Evrˇpusambandsins, ef rÝki sem gengi ˙t myndi upp frß ■vÝ taka a­ blˇmstra sem aldrei fyrr. Ůa­ vŠri ■vÝ andstŠtt hagsmunum Evrˇpusambandsins a­ dekra vi­ ˙tg÷ngurÝki me­ hagstŠ­um ˙tg÷nguskilyr­um e­a gˇ­um vi­skiptakj÷rum til framb˙­ar.

Engir millirÝkjasamningar

═sland hefur gert vi­skiptasamninga vi­ fj÷lda rÝkja og er a­ili a­ evrˇpska efnahagssvŠ­inu (EES). Vi­ inng÷ngu Ý Evrˇpusambandi­ falla ■essir millirÝkjasamningar ═slands ˙r gildi. Vi­ ˙tg÷ngu ˙r Evrˇpusambandinu myndi ═sland ■vÝ ■urfa a­ semja ß nřjan leik vi­ fj÷lda rÝkja til a­ komast aftur Ý s÷mu st÷­u. Ůa­ gŠti teki­ ßratugi. Hva­ var­ar EES samninginn er algerlega ˇvÝst a­ ═sland gŠti fengi­ a­ild a­ honum aftur.

Aflei­ingar a­ildar ver­a ekki aftur teknar

Innganga Ý ESB mun hafa mj÷g vÝ­tŠkar aflei­ingar, ekki sÝst Ý sjßvar˙tvegi og landb˙na­i. Forsendur margra atvinnugreina munu breytast og ■Šr munu laga sig a­ styrkjakerfi sambandsins og vi­skiptaumhverfi. Ekki er hŠgt a­ ˙tiloka a­ me­ tÝmanum yr­i slaka­ ß n˙gildandi h÷mlum ß eignarhaldi erlendra a­ila Ý sjßvar˙tvegi e­a ß au­lindum.

Vi­ ˙tg÷ngu ˙r ESB ■yrfti atvinnulÝfi­ aftur a­ a­lagast breyttum a­stŠ­um og leggja ß sig kostna­arsama a­l÷gun. Einkum er erfitt a­ sjß fyrir sÚr hvernig vŠri hŠgt a­ vinda ofan af eignarhaldi erlendra a­ila ß innlendum au­lindum, ef til ■ess kŠmi.

Upptaka evru lokar ˙tg÷ngulei­um

Hafi ˙tg÷ngurÝki lagt ni­ur eigin gjaldmi­il og teki­ upp evru, ■arf ■a­ vi­ ˙tg÷nguna a­ leita samninga vi­ Evrˇpusambandi­ um ßframhaldandi a­ild a­ myntsamstarfinu. Ůa­ er hins vegar erfitt a­ sjß hva­a hag Evrˇpusambandi­ hef­i af ■vÝ a­ leyfa slÝka aukaa­ild.

┌tg÷ngurÝki gŠti varla teki­ upp sjßlfstŠ­a mynt ß nřjan leik, nema hagkerfi ■ess vŠri ■a­ sterkt a­ marka­ir hef­u meiri tr˙ ß nřju myntinni en evrunni. A­ ÷­rum kosti vŠri fyrirsjßanlegt a­ nřja myntin myndi veikjast gagnvart evru. Allir sem vettlingi gŠtu valdi­ myndu ■ß senda evrur sÝnar ˙r landi ß­ur en ■eim yr­i skipt Ý nřja mynt. HŠtt er vi­ a­ fjßrmagnsflˇtti myndi bresta ß strax vi­ ˙rs÷gn ˙r sambandinu.

Ni­ursta­a

ŮvÝ ver­ur ekki neita­ a­ ˙rs÷gn ˙r Evrˇpusambandinu er tŠknilega fŠr en h˙n er einfaldlega svo erfi­ a­ h˙n getur vart talist raunhŠfur valkostur. Hafi a­ildarrÝki innleitt evru eru yfirgnŠfandi lÝkur ß a­ ˙rs÷gn myndi lei­a til meirihßttar efnahagsßfalls.

Af ■essu lei­ir a­ a­ildarrÝki Evrˇpusambandsins munu lßta řmislegt yfir sig ganga fremur en a­ freista ˙tg÷ngu. Nřlega sam■ykktu smŠrri a­ildarrÝkin a­ lßta af hendi 60% af atkvŠ­arÚtti sÝnum Ý rß­herrarß­inu og misstu einnig neitunarvald Ý 68 mßlaflokkum. Ëskiljanlegt er hvernig ■au gßtu fallist ß slÝka breytingu ■egjandi og hljˇ­alaust.

Ůa­ Štti ÷llum a­ vera ljˇst a­ gangi ═sland Ý Evrˇpusambandi­ ver­ur ekki aftur sn˙i­. Hvort sem sambandi­ ■rˇast til betri e­a verri vegar Ý framtÝ­inni, ■urfa komandi kynslˇ­ir a­ sŠtta sig vi­ a­ild sem or­inn hlut.

TÝminn til a­ efast um a­ild er n˙na, en ekki eftir inng÷gu, ef til hennar kemur.

 
Senda ß Facebook  Senda ß Twitter  Vista sem pdf  Prenta

RekstrarhagfrŠ­ingur, framkvŠmdastjˇri Dohop 2004-2010, starfa­i Ý Frakklandi 2001-2006, forstjˇri Nřherja 1996-2000, ß­ur fjßrmßlastjˇri Marel, er n˙ stjˇrnarforma­ur Dohop og Datamarket.

 
 
Mest lesi­
Fleiri pistlar

Umsˇknarferli Ý andaslitrum - straumhv÷rf hafa or­i­ Ý afst÷­u til ESB-vi­rŠ­na - rÚttur ■jˇ­ar­innar trygg­ur

Ůßttaskil ur­u Ý samskiptum rÝkis­stjˇrnar ═slands og ESB fimmtudaginn 12. mars ■egar Gunnar Bragi Sveinsson utanrÝkis­rß­herra aftenti formanni rß­herrarß­s ESB og vi­rŠ­u­stjˇra stŠkkunarmßla Ý framkvŠmda­stjˇrn ESB brÚf. Textinn sem gildir gagnvart ESB er ß ensku. Ůar segir: äThe Government of...

Grikkir eru ekki sjßlfstŠ­ ■jˇ­

Grikkir eru ekki sjßlfstŠ­ ■jˇ­. Ůeir hafa a­ vÝsu mßlfrelsi vi­ bor­i­ Ý Brussel, sem Ýslenzkir a­ildarsinnar a­ ESB leggja svo miki­ upp ˙r en ß ■ß er ekki hlusta­ og or­ ■eirra hafa engin ßhrif.

LÝfsreynsla Grikkja lřsandi dŠmi um ÷rl÷g smß■jˇ­ar sem gengur inn Ý fj÷lmennt rÝkjabandalag

Ůa­ hefur veri­ frˇ­legt - ekki sÝzt fyrir ■egna smß■jˇ­a - a­ fylgjast me­ ßt÷kum Grikkja og annarra evrurÝkja, sem Ý raun hafa veri­ ßt÷k ß milli Grikkja og Ůjˇ­verja. ═ ■essum ßt÷kum hafa endurspeglast ■eir dj˙pu brestir, sem komnir eru Ý samstarfi­ innan evrurÝkjanna og ■ar me­ innan Evrˇpu­sambandsins.

Umbrotin Ý Evrˇpu geta haft ˇfyrirsjßanlegar aflei­ingar

Ůa­ er nokku­ ljˇst a­ s˙ uppreisn Mi­jar­arhafsrÝkja gegn ■řzkum yfirrß­um innan Evrˇpu­sambandsins, sem Romano Prodi, fyrrum forsŠtis­rß­herra ═talÝu og forseti framkvŠmda­stjˇrnar ESB um skei­, hvatti til fyrir allm÷rgum mßnu­um er hafin. Kveikjan a­ henni ur­u ˙rslit ■ingkosninganna Ý Grikklandi fyrir viku.

 
 
    Um Evrˇpuvaktina     RSS